In Deutschland

Aitäh Laurile!!!

Täna koolis oli taaskord muusikatund.M6tlesin,et seekord saan ometi rahulikult istuda ja teiste palasid kuulata. Tegime aga seekord hoopis koos klassiga orkestrit. Mina ainukese sopran-plokkflöödiga,k6ige k6rgema tämbriga instrumentiga meie koosseisus, andsin ikka oma esitlusega julgesti märku kui meelest mul see pillimäng läinud on. Küll tuli hästi välja! :D

9.-10. tund kirjutasime hispaania keele eksamit. Ma nii ootasin seda,et näha ,mis seal seisneda v6ib. Üldiselt saab siin hispaania keelt üheks mu tugevamaks aineks pidada,juurde v6ib arvestada veel ka kunsti ja inglise keele. Hisp.keele suhtes on mul aga alati tuhin olnud 6ppida,aga mis k6ige parem on see,et selles tunnis 6pin ma ka paremini saksa keelt juurde. Kaks ühes! Eksam läks t6esti hästi,ma arvan. Ma olin pärast seda ikka väga r66mus,sest osata teist keelt läbi saksa keele ,v6ib seda t6esti 6nnestumiseks pidada.Eile oli isegi Vanessa hisp.keeles suhtlusest internetis üsna kergesti v6imalik aru saada.
Oma saksa keele 6pingute kohapealt ,saan öelda ,et läheb aina paremaks. Rohkem saab suhelda ja vahest joppab ilma vigadetagi.Mida rohkem aru saan,seda rohkem tekib tahet enamale.

Natuke Eestist juttu tehes ,arvab endiselt iga teine,et Eesti on Läti ja kaugeltki mitte ei teata p6hiasjugi. Kolumbialanna arvab raudkindlalt,et tegemist on hiina keelega ja muidu ,kellel aimugi Eesti kohta pole,mainin siis raskelt ,et tegemist on Soomele lähedal ja sarnase keelega maa. Alles siis on pilt selgem.Natukene.
Minu jaoks üks üsna v66ras asi on see Mettwurst,v6in nüüd nimega eksida,kuid see on täiesti toores hakkliha,mida määritakse julgesti leiva peale. Ma vahest m6tlen lihtsalt..kuidas?
Kunagi kui j6uab kätte aeg koju tagasi minekuks,arvan ,et ei söö enam ühtegi v6ileiba. Neid süüakse koguaeg.. L6unasöök on veel vahelduva eduga olnud soe,aga ülejäänud päevad,mis pole kuidagi erilised,on ikka v6ileivad nende lemmikud. Küsisn päeval Carolini käest,et kas tema pere on ka harjunud päev päeva järel v6ileibu sööma ja nii see on. Seega ,mis te ise arvate ,mis mu lemmiksöök on? Koolis pakutav riisipuder piimaga. Juba üks asigi ,mis kooli nii heaks teeb.

"Jääb üle vaid 6nnestuda v6i totaalselt ämbrisse astuda." Läks nii,et valisin kogemata viimase täna,homme ja üleülehomme jne.
Igatsen oma päris s6pru,nuuks.

"Meil on siin muusika tund. M-U-U-S-I-K-A! See tähendab seda,et IGAÜKS v6tab mingi instrumendi kätte ja hakkab muusikat tegema. Laulda saame me küll ja küll. Ja kes pole midagi kunagi mänginud,siis hakkab kohe m6tlema kas teeb pottide ja pannidega muusikat v6i millegi paremaga,aga meil on siin MUUSIKAtund."
Ja pidingi v6tma plokk-flöödi uuesti välja ning klassi ees loo mängima.Toretoretore ikka küll. Kusjuures ma mängisin seda lugu ,mida viimati 4 v6i rohkem aastaid tagasi muusikakoolis 6pitud sai.
Ja hispaania keeles tegin töö 12punkti peale! (hindamissüsteem 15p) Proovige ise saksa keeles teist keelt 6ppida:)

Esmaspäeviti ja reedeti lähen pimedas kooli ja tulen pimedas koolist. Eelmine nädal pandi Neumünsterisse juba kuusepuud püsti,rääkimata sellest ,et j6uluasjad on müügil oktoobrist juba.

Avastasin täna oma pisikest linnakest ja siin on üks väga ilus kirik.Väljast mitte nii v6rratu nagu paljud teisedki,aga seest oli hullukena! Mul 6nnestus seal 2 korda käia. Hommikul imekena ilmaga teenistusel ja 6htul pimedas konsertil,kus mu h-ema laulis. Kontsert ise oli ka väga ilus koos orkestri ,eeslauljate ja kooriga. Nimelt oli siin Maailmas6jas hukkunute mälestuspäev,kuid see ei tähenda ,et k6ik oleksid k6vasti masetsenud ja kontsert ainult minooris oleks olnud,vaid nagu kirikuisa ütles,et paljudele ,eriti nooremate inimeste seas pole sellel nii suurt otsest tähendust sellele nagu ta nimetus Volkstrauertag(rahvakurbuspäev) vaid austus.

Meeletult tahaks siin väikeste lastega tegeleda,aga pole sellist v6imalust veel tekkinud. Seetähendab ka seda,et ma ei j6tua ära oodata uudiseid uue pisikese kohta Eestis. :)

Mul on tunne,et olen endise v66ra keskkonnaga s6braks saanud. Mul on koguaeg huvitav, eriti palju isegi omaette,sest ma hakkasin just nautima igat pisiasja ja iga t6sisemagi inimese sära. Ma tunnen end hetkel nii inspireerituna,et olemas olnud raskused on mind nii palju edasi viinud,et ei karda tulemas olevad enamgi.

K6ik keeled on niiiiiiii segamini,et jube! Ma ei tunneta vahest absoluutselt kas räägin inglise, saksa,hispaania v6i eesti keelt. Inglise keeles on eriti kohutav,sest puhast inglise keelt on v6imatu mul rääkida. Meil on see reegel ka veel tunnis ,et kui keegi räägib üksk6ik mida saksa keeles ,siis saab ta "german box´i" lauale ja seal sees on järgmiseks tunniks mingid eriti totakad ülesanded,mida pärast tuleb tunne,et ei enam ei proovi ka saksa keeles rääkida. Aga mis mina teen- üle klassi kohe, otse 6petajale näkku SAKSA KEELES, ja teemis tahad ümber ei orienteeru. Praegu on 6petaja igakord teinud näo ,et ei kuulnud v6i naljaks keeranud selle,aga mul on tunne ,et varsti saan küll korraliku kambaka oma klassikaaslastelt:D